Учебное пособие для магистрантов. Астана: Мастер по
жүктеу/скачать 3,42 Mb. Pdf көрінісі
|
Лингвистическая методология текст учебника русс
|
Северная сторона II. 1-14. 1. [. . . . . ] birle qošu-tutuq birle süŋüšmiš. Erin qop ölürmis. Ebin barymyn qalysyz qup kelürti. Kül-tigin jiti otuz jašyŋa qarluq bodun erür barur erkili jaɣy boldy. Tamaɣ yduq bašda süŋüsdimiz. 2. Kül-tigin ol süŋüšde otuz jašajur erti. Alp šalčy aqyn binip oplaju tegdi. Eki erig udyšuru sančdy. Qarluqyɣ ölürtimiz, altymyz. Az bodun jaɣy boldy. Qara költe süŋüšdimiz. Kül- tigin bir qyrq jašajur erti. Alp šalčy aqyn 3. binip oplaju tegdi. Az elteberig tutdy. Az bodun anda joq boldy. Ečim qaɣan ili qamašyɣ boltuqynda bodun ilig ekigü boltuqynda izgil bodun birle süŋüšdimiz. Kül-tigin alp šalčy aqyn binip 4. oplaju tegdi. Ol at anda tüsdi. Izgil bodun ölti. Toquz-oɣuz bodun kentü bodunym erti. Teŋri jir bulɣaqyn üčün jaɣy boldy. Bir jylqa bis joly süŋüsdimiz. Eŋ ilki toɣu balyqda süŋüsdimiz. 5. Kül-tigin azman aqyɣ binip oplaju tegdi. Alty erig sančydy. Sü [ta]šysynda jitinč erig qylyčlady. Ekinti qušluɣyqda ediz birle süŋüšdimiz. Kül-tigin az jaɣyzyn binip oplaju tegip bir erig sančydy. 6. Toɣuz erig igire toqydy. Ediz bodun anda ölti. Üčünč bo[lču]da oɣuz birle süŋüšdimiz. Kül-tigin azman aqyɣ binip tegdi, sančydy. Süsin sančydymyz. Ilin altymyz. Törtünč čuš bašynda süŋüsdimiz. Türük 7. bodun adaq qamaš ytdy jablaq bolta[čy] erti. Oza kelmis süsin Kül-tigin aɣytyp toŋra bir uɣuš alpaɣu on erig toŋa-tigin joɣynda igirip ölürtimiz. Bisinči ezgenti qadazde oɣuz birle süŋüsdimiz. Kül-tigin 8. az jaɣyzyn binip tegdi. Eki erig sančydy. Balyq[q]a barmady. Ol sü anda öl[ti]. Maɣy qorɣan qyšlap jazyŋa oɣuzɣaru su tašyqdymyz. Kül-tigin beg bašlaju yqtymyz. Oɣuz jaɣy orduɣ basdy. Kül-tigin 9. Ögsiz aqyn binip toquz erin sančydy. Orduɣ birmedi. Ögim qatun, ulaju ögelerim, ekelerim, keliŋünim, qunčujlarym bunča jeme tirigi küŋ boldačy erti. Öligi jurtda jolda jatu qaldyčy ertigiz! 10. Kül-tigin joq erser qoup ölteči ertigiz. Inim Kül-tigin kergek boldy. Özim saqyndym. Körür közim körmez teg, biler biligim bilmez teg boldy, Özim saqyndym. Öd teŋri jasar, kisi oɣly qoup ölgeli törimis. 11. Anča saqyndym, közde jaš kelser iti da, köŋülte syɣyt kelser janduru saqyndym. Qatyɣdy saqyndym. Eki šad ulaju arqa igünim oɣlanym, beglerim, bodunym, közi qašy jablaq boldačy tip saqyndym. Joɣčy syɣytčy qytaj, tataby bodun bašlaju 96 12. Udar seŋün kelti. Tabɣač qaɣanda Isiji likeŋ kelti. Bir tümen aɣy, altun kümüš kergeksiz kelürti. Tüpüt qaɣanda bölün kelti. Quryja kün batysyqdaqy soɣud berčeker, buqaraq uluš bodunda Nek-seŋün, Oɣul-tarqan kelti 13. Onoq oɣlym türges qaɣanda maqarač tamɣačy, oɣuz bilige tamɣačy kelti. Qyrqyz qaɣanda tarduš ynanču čor kelti. Baryq itgüči, bediz jaratyɣma bitig taš itgüči, tabɣač qaɣan čyqany čaŋ seŋün kelti. 14. Kül-tigin qoj jylqa jiti jigirmike učdy. Toquzynč aj jiti otuzqa joɣ ertürtimiz. Baryqyn, bedizin bitig taš[yn] bičin jylqa jitinč aj jiti otuzqa uqup alqa[dym]yz. Kül-tigin özi qyrq artuqy jašyŋ boldy yt. Taš [baryq itgüčig] bunča bedizčig tujɣun elteber kelü[r]ti. Южная сторона IV. 1-14 1. teŋri teg teŋride bolmys türük bilige qaɣan bu ödke olurtym. Sabymyn tüketi esidgil ulaju ini jigünim, oɣlanym eb irki oɣušym bodunym. Birije sad apyt begler, jyryja tarqat begler otuz [tatar] 2. toquz oɣuz begleri boduny bu sabymyn edgüti esid, qatyɣdy tyŋla. Ilgerü kün tuɣsyq(q)a, birgerü kün ortusyŋaru, quryɣaru kün batysqyŋa, jyryɣaru tün ortusyŋaru anda ičreki bodun qu[p] ma[ŋ]a kür[ür. Anč]a bodun 3.qup itdim. Ol amty jaɣ joq. Türük qaɣan ötüken jyš olursar ilte buŋ joq. Ilgerü šanduŋ jazyqa tegi süledim. Talujqa kičig tegmedim. Birgerü toquz erseŋke tegi süledim. Tüpütke kičig tegmedim. Quryɣaru jenčü ügüz 4. keče temir qapyɣqa tegi süledim. Jyrɣaru jir bajyrqu jiriŋe tegi süledim. Bunča jirke tegi jorytdym. Ötüken jyšda jig idi joq ermis. Il tutsyq jir ötüken jyš ermis. Bu jirde olurup tabɣač bodun birle 5. tüzeltim. Altun kümüš, isigti qutaj buŋsuz anča birür Tabɣač bodun saby süčig, aɣysy jymšaq ermis. Süčig sabyn jymšaq aɣyn aryp yraq bodunyɣ anča jaɣutir ermis. Jaɣru qonduqda kisre jaɣ bilig anda üjür ermis. 6.Edgü bilig kisig edgü alp kisig jorytmaz ermis. Bir kisi jaŋylsar oɣušy boduny besükiŋe tegi qydmyz ermis. Süčig sabyŋa jymsaq aɣysyŋa arturur üküs türük bodun öltüg. Türük bodun üleskiŋ birije čuɣaj jyš Tögülten 7.Jazy. Qonajyn tiser türük bodun üleskig. Anda jaɣ kisi anča bošɣurur ermis. «yraq erser jablaq aɣy birür. Jaɣuq erser edgü aɣy birür»-tip anča bošɣurur ermis. Bilig bilmez kisi ol sabyɣ alyp jaɣru baryp üküs öltüg 8.Ol jirgerü barsar türük bodun ölteči sen. Ötüken jir olurup arqyš tirkiš ysar neŋ buŋuɣ joɣ. Ötüken jyš olursar beŋgü il tuta olurtačy sen. Türük bodun toq, aryq oq sen. Aačsyq tosyq ömez sen. Bir todsar ačsyq ömez sen. Andaɣyŋyn 9.Üčün igidmiš qaɣanyŋyn sabyn almatyn. Jir saju bardyɣ. Qup anda alqyndyɣ aryltyɣ. Anda qalmyšy jir saju qup turu ölü joryjur ertig. Teŋri jarylqaduqyn üčün, özim qutym bar üčün qaɣan olurtym. Qaɣan oluryp 10. joq čyɣaj bodunyɣ qop qubyratdym. Čyɣaj bodunyɣ baj qyldym, az bodunyɣ üküš qyldym. Azu bu sabymda igit barɣu? Türük begler, bodun buny esidiŋ. Türük [bodunyɣ te]rip il tutusqyŋyn bunta urtym. Jaŋylyp üleskiŋin jeme. 11. bunta urtym. Neŋ neŋ sabym erser beŋgü tašqa urtym. Aŋar körü biliŋ. Türük amty bodun, begler bödke kürügime ebiglergü jaŋyldačy siz. Men beŋgü taš tikdim. Tabɣač qaɣanda bedizči kelürtim. Bediz it[t]im. Meniŋ sabymyn symady. 12.Tabɣač qaɣanyŋ ičreki bedizčig yt(t)y. Aŋyr adynčyɣ baryq jaraturtym. Ičin tyšyn adynčyɣ bediz urturtum. Taš toqytdym. Köŋülteki sabymyn u[rturtym. . . onoq oɣlyŋa] tatyŋa tegi buny körü biliŋ. Beŋgü taš 13. toqytdym. Bu erig irser. Amtyqa erig jirte irser. Anča etig jirte beŋgü taš toqytdym, bitidim. Any körir, anča biliŋ. Ol taš[yɣ toqyt]ym. Bu bitig bitigime atysy Jol(l)uɣ tigin. 14. Kül-tiginiŋ altynyn, kümüšin, aɣysyn, barymyn, tör[t byŋ] jylqy[s]yn, qarasyn jayɣma tujɣut bu [anda. . .igitti] begim tigin jügerü teŋri bolča [. . . ]taš bitidim. Jolluɣ tigin bitidmiz. 97 Восточная сторона III. 1-2 1. Qurydan [ču] kelürti. Inim Kül-tigin [. . . . . . . . ] isig küčüg birtük üčün türük bilige qaɣan [aj]tyɣna inim Kül-tiginig küzedü oluryt(d)y. 2. Inenču apa jarɣan tarqan atyɣ [bir]tim. Any kürtimis. Левый угол I.41 Bunča bitig bitigme Kül-tigin atysy jol(lu)ɣ tigin bitidim. Jigirme kün olurup bu tašqa, bu tamqa uqup jol(lu)ɣ tigin bitidim. Yɣar oɣlanyŋzda tujɣunyŋyzda jigdi igidür ertigiz. Üča bardyɣyz. Teŋride tirig idi kiše [birigiz] жүктеу/скачать 3,42 Mb. Достарыңызбен бөлісу:
|