Научно-методический журнал Серия: Естественно-технические науки. Социальные и экономические науки. Филологические науки


TARIYXĺY SHĺNLĺQTĺ IMITACIYALAWDA MUZEY EKSPONATLARĺNĺŃ ÁHMIYETI



Pdf көрінісі
бет112/231
Дата30.07.2023
өлшемі4,81 Mb.
#179664
1   ...   108   109   110   111   112   113   114   115   ...   231
Байланысты:
2-сан 2023 (1-серия)

TARIYXĺY SHĺNLĺQTĺ IMITACIYALAWDA MUZEY EKSPONATLARĺNĺŃ ÁHMIYETI 
A.S.Seyfullaev 
– 
tayanısh doktorant 
Ájiniyaz atındaǵı Nókis mámleketlik pedagogikalıq institutı
Tayanch so„zlar: 
tarixiy voqelik, tarixiy tafakkur, muzey, muzey ekspozitsiyalarini imitatsiyalash, muzey pedagogikasi, virtual 
ekspetsiya, madaniy tarbiya.
Ключевые слова: 
историческая реальность, историческое мышление, музей, имитация музейных экспозиций, музейная пе-
дагогика, виртуальная экспедиция, культурное воспитание. 
Key words:
historical reality, historical thinking, museum, imitation of museum expositions, museum pedagogy, virtual expedition, 
cultural education. 
Búgingi kúni mámleketimizde milliy rawajlanıwdıń 
jańa dáwirine qádem taslamaqta. Barlıq tarawlarda úlken 
ózgerisler júz berip, xalqımız turmısın abadan etiwge, pár-
awanlıǵın támiyinlewge qaratılǵan jańalanıwlar ámelge 
asırılmaqta. Bunıń nátiyjesinde bul baǵdarda kólemli 
jumıslar orınlanıp, joqarı kórsetkishlerge erisildi. Biraq, bul 
biz isleniwi tiyis jumıslardı islep boldıq degeni emes. Ele 
de isleniwi kerek jumıslar, sheshimin kútip turǵan másele-
ler kópshilik. Bul máselelerdiń unamlı sheshiliwi kóp 
jaǵınan keń jámiyetshiligimizdiń belsendiligine, xızmeti 
hám bilimine de baylanıslı bolıp tabıladı. 
Basqa tarawlar siyaqlı, bilimlendiriw salasında da 
túpkilikli ózgerisler ámelge asırılıp, onnan gózlengen 
maqset kreativ pikirleytuǵın, logikalıq oylawǵa iye, turmıs 
kónlikpeleri qáliplesken náwqıran áwladtı tárbiyalap jetil-
istiriw bolıp tabıladı. Ózbekstan Respublikası Prezidenti 
Sh.Mirziyoev óziniń Oliy Májlis hám Ózbekstan xalqına 
jollaǵan Múrájatında tálim-tárbiyanıń mámleket hám 
jámiyet turmısındaǵı tutqan ornı hám áhmiyetine ayrıqsha 
toqtalıp, jańa Ózbekstan ushın eń úlken investiciya bolǵan 
bilimlendiriwdi qollap-quwatlawǵa tiykarǵı itibar qaratılıwı 
tiyis ekenligin atap ótti. «Mádet-tálimde, mádet-tárbiyada, 
mádet-bilimde». Sebebi, barlıq iygilikli islerge bilim hám 
tárbiya arqasında erisiledi [1].
Ótmishti úyreniw ulıwma insanıy qádiriyatlardı ańlap 
jetiwde, óz ata-babalarınıń jáhán mádeniyatına qanshelli 
dárejede úles qosqanlıǵın biliwde hám bul dástúrlerdi 
dawam ettiriwge múnásip bolıwları kerekligin seziniwleri 
ushın da áhmiyetli. Tariyxıy bilimlerdiń hár bir insan ushın 
áhmiyeti qanshelli úlken ekenligin tereń sezingen halda, 
mámleketimizde tariyxtı oqıtıw mámleket siyasatı 
dárejesine kóterildi. Sebebi, tariyx sabaqları insandı 
sergeklikke úyretedi, erk-ıqrarın bekkemleydi [2].
Mámleketimizde 
social-gumanitar 
ilimlerdiń 
rawajlanıwı hár bir insannıń ótmishti ańlap jetip, keleshegin 
boljawına, juwmaqlar shıǵarıwına úlken járdemin tiygizedi. 
Sonlıqtanda 
Ózbekstan 
Respublikası 
Prezidenti 
Sh.Mirziyoev 
ilimdi 
rawajlandırıwǵa 
baǵıshlanǵan 
májilislerde, alımlar menen bolǵan ushırasıwlarında bul 
baǵdardaǵı isleniwi tiyis jumıslar júzesinen óziniń 
pikirlerin bildirip kelmekte: Atap aytqanda, «Bir haqıyqattı 
bárshemiz tereń túsinip alıwımız zárúr: milliy tariyxtı, 
milliy ruwx penen jaratıw kerek. Bolmasa onıń tárbiyalıq 
tásiri bolmaydı. Biz jaslarımızdı tariyxtan sabaq alıw, 
juwmaq shıǵarıwǵa úyretiwimiz, olardı tariyx ilimi, 
tariyxıy oy-óris penen qurallandırıwımız zárúr» [3] degen 
pikiri búgingi kún ushın aktual másele bolıp tabıladı. 
Ulıwma orta bilim mekteplerinde ótiletuǵın tariyx páni 
sabaqlarında oqıwshılardıń tariyxıy bilimlerin, oy-órisin 
rawajlandırıwda muzey ekspoziciyalarınıń ornı girewli. 
Muzey degende xalıqtıń, eldiń, millettiń, mámlekettiń 
tariyxın, ekonomikasın, ruwxıy turmısın, kórkem-ónerin, 
tábiyatın, milliy qadriyatların jıynap, qádirlep-qásterlep 
saqlap, úgit-násiyatlap hám keleshek áwladqa jetkerip, onı 




Достарыңызбен бөлісу:
1   ...   108   109   110   111   112   113   114   115   ...   231




©engime.org 2024
әкімшілігінің қараңыз

    Басты бет